Pinnaste deformatsioonid jaotuvad looduslikeks ja tehislikeks.

Looduslikud deformatsioonid tekivad maa siseprotsesside mõjul ning väljenduvad sajanditepikkustes maakoore liikumistes, aga ka välisenergiast (vesi, soojus) tulenevate protsesside mõjul, mis väljenduvad pinnasemuutustes. Pinnase külmumine, sulamine, niiskuse muutumine jmt on enamasti perioodilised, aastase tsükliga ja taastuvad, kuid ülejäänud looduslikud muutused (karst, sufosioon jms.) on taastumatud.

Tehislikeks nimetatakse pinnase deformatsioone, mis on tingitud inimese tegevusest, sh. maa-aluste kaeveõõnte rajamisest; pinnasevete ja teiste pinnases olevate ainete väljapumpamisest; lõhketööde või masinate ja mehhanismide tööst tuleneva vibratsiooni mõjul; deformatsioonid loodusliku rõhu muutusel, näiteks kaevikute või ehitiste rajamisel.

Aluspinnase deformatsioonid toovad omakorda kaasa ehitiste ja rajatiste deformatsioonid, st. ehitise või selle osade paigutised horisontaal- ja verikaaltasandis, kusjuures võib tekkida ekspluatatsiooniomaduste halvenemine, pikaealisuse ja vastupidavuse vähenemine, praod, avariioht või isegi varisemine.

Suured ühtlased paigutised võivad halvendada tehnoloogilisi omadusi (näiteks kanalisatsiooni vastukalde teke, ukseläve vajumine allapoole maapinda jms.), kusjuures pikaajalised ühtlased paigutised võivad muutuda ebaühtlasteks.

Ebaühtlaste paigutistega võivad tekkida praod ja konstruktsioonide purunemise oht.

Seetõttu on vajalik määrata paigutiste suurus, ebaühtlus ja nende muutumine aja jooksul. Tihti kiputakse probleemiga pöörduma alles siis kui ”kuri karjas”. Praktikas on esinenud üsna palju olukordi, kus tekib küsimus kas deformatsioonid on ohtlikud. Mitte ainult ehitistele vaid ka inimestele.

Vajumiste ja horisontaalsuunaliste paigutiste mõõtmine ehituse ja ekspluatasiooni perioodil võimaldavad kindlaks teha, kas deformatsioonid on normaalsed ja kulgevad prognoosidekohaselt. Vastasel korral tuleb leida põhjused ning paigutiste tunduva suurenemise puhul leida abinõud olukorra parandamiseks.

Eespool loetletud deformatsioonide uuringuid koos mõõtmistulemuste analüüsiga objekti ehitusgeoloogiliste tingimuste ning objekti konstruktsioonide koostöö osas nimetatakse geotehniliseks kontrolliks.

Geotehniline kontroll on ehitusuuringute teenus, mida REIB on pakkunud oma klientidele aastakümneid.

Igapäevaseid topo-geodeetilisi töid, märkimistöid, teostusmõõdistamisi ning katastrimõõdistamist tehakse reeglina iga konkreetse töö jaoks rajatavate lihtsate mõõdistusvõrkude alusel.

Tänapäeval on lihtsad mõõdistusvõrgud rajatavad ka kosmoses tiirlevate satelliitide abil, kuid traditsiooniliselt on mõõdistusvõrkude aluseks kohalikud geodeetilised põhivõrgud ja kõrgusvõrgud, millised omakorda tuginevad riiklikule geodeetilisele põhivõrgule ja riiklikule kõrgusvõrgule. 

Riiklikke ja kohalikke geodeetilisi põhivõrkusid rajatakse ning rekonstrueeritakse keskkonnaministri määruse Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord alusel, millisele omakorda tuginevad erinevad geodeetiliste võrkude ning kõrgusvõrgu rajamise juhendid.

Nii kohalike kui riiklike geodeetiliste võrkude rajamine kuuluvad kõrgema geodeesia valdkonda. Kõrgema geodeesia valdkonna tööde tegemiseks kasutatakse kõrgtäpsete mõõtmiste tegemiseks ettenähtud geodeetilisi seadmeid ja meetodeid.

Eesti riiklik geodeetiline põhivõrk heas seisukorras ning selle täiendamist ja rekonstrueerimist tehakse vaid konkreetsetel erivajadustel (näiteks geodeetiliste punktide hävimisel). Kohalikud geodeetilised põhivõrgud nii heas seisus ei ole. Sellele vaatamata tehakse ka kohalike võrkude rekonstrueerimist peamiselt vaid geodeetiliste punktide hävimisel.

Geodeetiliste põhivõrkude alla võib liigitada ka Rail Baltic ehitamiseks rajatav mitmetasemeline geodeetiline võrk. Nimetatud geodeetiline võrk saab oma sadadesse ning ilmselt isegi tuhandetesse ulatuvate geodeetiliste punktide kogusega olema kogu Rail Baltic ehitusaja jooksul Eestis tõenäoliselt kõige suuremaks geodeetiliste tööde väljakutseks. Arvestatav osa Rail Baltic geodeetilisest võrgust rajatakse Inseneribüroo REIB OÜ poolt.

Lisaks geodeetiliste põhivõrkude rajamisele kasutatakse kõrgtäpseid geodeetilisi mõõtmisi ka osadel insener-tehniliste geodeesiatööde valdkonda kuuluvatel mõõtmistel (näiteks vajumisvaatlused, deformatsioonide mõõtmine, geodeetiline seire).

Teostusmõõdistamise eesmärk on valminud ehitiste, rajatiste või nende osade asendi jm tehniliste näitajate mõõdistamine ja dokumenteerimine. Vt "Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord".

Oma sisult jaotub teostusmõõdistamine kaheks:
- Valminud objekti teostusmõõdistamine: tehnovõrgud (torustikud, kaablid jm), teed, platsid, mistahes valmis ehitised. Need tööd tehakse ülalmainitud korra järgi.
- Ehitamisel oleva objekti, sh selle osade teostusmõõdistamine: mullatööd, ehitusalused, vundamentide elemendid, betoonitööd, kandevkonstruktsioon, liftišahtid jne. Neid töid ülalmainitud kord ei reguleeri.

Valminud objekti teostusmõõdistuse väljundiks on nii paber- kui digikandjal joonis, mis esitatakse ka kohalikku omavalitsusse. Ehitamisel oleva objekti teostusjooniste väljund lepitakse kokku geodeetide ja ehitaja vahel.

Üha sagedamini kasutatakse teostusmõõdistamiste läbiviimisel lisaks traditsioonilistele mõõtmismeetoditele kaasaegseid tehnoloogiaid nagu laserskaneerimine ja fotogramm-meetria.

Eriti oluline on maa-aluste tehnovõrkude teostusmõõdistamine. Nende mõõtmise hetkel peab torustiku või kaabli kaevis vähemalt sõlm- ja käänupunktides olema avatud. Vastasel juhul ei ole keatud torustiku / kaabli asendit võimalik piisava täpsusega määrata. Ebatäpsed teostusmõõdistamise andmed võivad olla hilisemate kaevetööde korral torustikele / kaablitele põhjustatud avariide peamiseks põhjuseks. Lisaks määratakse teostusmõõdistamisega ka mitmed muud olulised parameetrid, näiteks isevoolsete torustike kalle.

REIB-i jaoks on teostusmõõdistamine oluliseks tööliigiks. Meil on laialdane kogemus ja oskused selle töö professionaalseks tegemiseks. Meie kvaliteedisüsteem võimaldab tagada ehitaja jaoks väga olulise - operatiivsuse. Lisaks on meie spetsialistid osalenud ülalnimetatud korra väljatöötamisel, mistõttu me teame täpselt, millistele nõuetele korralik teostusjoonis peab vastama.

Teostusmõõdistuse tellimuse vastuvõtmisel on tarvis teada aega, millal on sobivaim aeg mõõtmiseks (rajatis valmis ning kaevis veel avatud), mõõdistatava objekti ulatus, milliseid ehitusmaterjale on kasutatud ja kas on tarvis täita ka mingeid üldiselt kehtiva korraga määratlemata erinõudeid.

Teostusjoonise tellimine on ehitaja kohustus, teostusjoonised on ehitise täitedokumentatsiooni osa.

Märkimistööd on eelkõige teenus ehitajale, kellel on ehitamiseks vaja teada rajatavate konstruktsioonide jm elementide täpset asukohta. Märkimine on seda keerukam tegevus, mida suuremaks ja keerukamaks muutuvad ehitised. Mitmed märkimistööd tuleb teha 1...2 mm täpsusega. Selle tagamiseks on vaja täpseid ja kontrollitud geodeetilisi instrumente ning väljaõppega, ehitusgeodeesia kogemusega täpseid ja hoolikaid geodeete, kes teavad, milliste meetoditega ja instrumentidega vajalik täpsus saavutatakse. Alati tuleb ka aru anda, et ükski mõõtmine ei ole absoluutse täpsusega - ikka kaasneb sõltumatult tegijast mingi viga. Küsimus on vea aktsepteeritavas suuruses.

Olulisim eeldus märkimistööde teostamiseks on korrektse, kehtiva ja kaasajal ka digitaalselt kättesaadava projektijoonise ja/või -mudeli olemasolu. Praktikas esineb hulgaliselt probleeme, kus projekt ei võimalda täpset märkimist kas siis ebatäpsete mõõtude või ebakorrektse sidumisskeemi tõttu. Vahel juhtub, et geodeedi kasutusse antakse projekti vananenud versioon. Nimetatud probleeme aitab oluliselt vähendada BIM tehnoloogia rakendamine projekteerimise protsessis.

Märkimistööde täpsuse ja tulemuslikkuse huvides tuleb kasuks:
- ehitusplatsi ettevalmistus märkimistöödeks. Kasvavasse metsa või enne vundamendisüvendi kaevamist pole mõtet täpseid märketöid teha. Telgede märkimiseks tuleb enne rajada kvaliteetne ja püsiv märktara;
- suhtlus ehitaja ja geodeedi vahel, et ehitaja saaks üheselt aru, milliseid punkte paigaldatud märgid tähistavad;
- märkimistöödega arvestamine ka teiste objektil töötavate inimeste poolt, et ei sõidetaks masinatega üle märkide, et märkimistööde ajal ei toimuks ohtlikke või vibratsiooni tekitavaid töid jne;
- ühel objektil ühe geodeesiafirma kasutamine, vältimaks erinevusi erinevate geodeetide lähtepunktde vahel.

REIB pakub Teile kõike seda, mis meist sõltub ja mida kaasaja mõõtmistehnika võimaldab, et Teie ehitustööd laabuksid täpselt ja ilma tõrgeteta!

Maaomandi tekkeks tuleb moodustada katastriüksus. Sageli tekib ka vajadus olemasolevaid katastriüksusi jagada, liita või üksuste vahelisi piire muuta, samuti hävinud piirimärke taastada ja piiride asukohti looduses tuvastada. Kõiki neid töid teeb kvalifitseeritud, maakorraldaja litsentsiga maamõõtja.

Inseneribüroo REIB teostab kõiki katastriüksuste ja nende piiridega seonduvaid töid.

Katastrimõõdistamise töö algatatakse keskkonnas Minu kataster. Seda saab teha maaomanik ise või tema poolt valitud maamõõtja. Juhul, kui tellijal varasem kogemus puudub, on soovitav kohe pöörduda maamõõtja poole.

Juhul, kui maaomanik on protsessi algatanud ise, tuleb tal maamõõtja valida peale kooskõlastuste saamist. 

Maamõõtja teostab katastrimõõdistuse tööd vastavalt Maakatastri poolt väljastatud katastrimõõdistamise tingimustele. Vajalikus ulatuses mõõdistatakse olemasolevad piiripunktid, määratakse uute piiride asukoht ning tähistatakse need piirimärkidega, vajadusel taastatakse hävinud piirimärgid. Piirid kooskõlastatakse piirinaabritega. Koostatakse piiriprotokoll.

Lõpuks saadab Maakataster maaüksuse omanikule allkirjastamiseks kandeavalduse.

Peale kandeavalduse allkirjastamist maaomaniku poolt saadab Maakataster andmed kinnistusraamatusse kandmiseks.

Olulisemad valdkonnaga seotud regulatsioonid:
Maakorraldusseadus
Maakatastriseadus
Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord

Hinna küsimiseks ja tellimiseks pöörduge:
Ülle Tammo, tel 733 7150, ylle(at)reib.ee

Ehitist ei saa projekteerida "valgele lehele". Topo-geodeetilised uuringud on vältimatuks eelduseks ehitusprojekti või planeeringu koostamisel.

Heal lapsel on mitu nime. Seda tööd nimetatakse kõnepruugis ka topogeodeesia, topo, geoalus, alusplaan, topoalus, digialus, geouuring. Ükski neist ei ole terminoloogiliselt korrektne, aga projekteerimise kontekstis mõeldakse kõigi nende sõnade all topo-geodeetilist uurimistööd, mida teevad geodeedid enne ehitiste projekteerimist ja planeerimist.

Topo-geodeesia väljundiks on uurimistööde aruanne koos digitaalse maa-ala plaaniga, mille projekteerija või planeerija võtab oma töö aluseks. Uurimistöö käigus kogutakse lisaks maa-ala mõõdistamisele veel ka teisi projekteerimiseks vajalikke andmeid. Peamiselt maa-aluste tehnovõrkude, kuid ka muude objektil esinevate nähtuste kohta.

Kindlasti ei tohi geoalust ajada segamini katastriüksuse (krundi) plaaniga. Geoalus, sisaldades tehnovõrke ja maapinna jm elementide kõrgusi, on katastriplaanist märksa täpsem ja detailsem. Lisaks peab geoalus olema piisavalt värske, (aegunud plaanidel võib palju olulist puudu olla), kättesaadav digitaalselt dwg- või dgn-formaatides ning vastama "Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korra" nõuetele. Enamasti tehakse geoalused mõõtkavas 1:500.

Geoaluse olemasolu ja usaldusväärsust jälgivad ka omavalitsused. Korraliku topo-geodeesia puudumine tekitab probleeme ka projekti kinnitamisega neis asutustes.

REIB-is on topo-geodeetilised uurimistööd üheks põhiliseks tööliigiks. Meil on laialdane kogemus ja oskused selle töö professionaalseks tegemiseks. Meie spetsialistid on osalenud kehtiva korra väljatöötamisel. Teame täpselt, millistele nõuetele korralik geoalus vastama peab.

Topo-geodeetilise uurimistöö tellimuse vastuvõtmiseks on tarvis teada, milline ala on tarvis mõõdistada, millises mõõtkavas peab tulema plaan ning millises formaadis peavad olema digiandmed. Samuti peab teadma kas on tarvis täita ka mingeid erinõudeid. Eelloetletu on tavakliendi jaoks keeruline teema, kuid me aitame ka neis küsimustes leida parima lahenduse.

Pädevaks lähteülesande andjaks on projekteerija. Sageli kuulub topo-geodeesia lepingus kliendiga projekteerimise/planeerimise koosseisu.

Eesti maapõue geoloogiline ehitus on väga mitmekesine. Esineb ehitusalusena kindlaid aluspõhjalisi kaljupinnaseid, kuid ka ehitamise seisukohalt väga ebasoodsalt varieeruvate omadustega kvaternaarseid pinnaseid (savid, liivad, kruusad, moreenid, turvas ning muda).

Ehitusgeoloogilised (ka geotehnilised) uuringud on vajalikud sisuliselt mistahes geoloogilistesse tingimustesse rajatavate ehitiste projekteerimisel. Oluline ei ole isegi asjaolu kas tegemist suure või väikse ehitisega. Küsimus on pigem kui suuri riske endale võetakse. Vundamenditeema ebapiisavast käsitlemisest tekkivaid vigu on hiljem väga keerukas, aga tihti ka võimatu likvideerida. Laseb katus läbi, otsid redeli. On aga vundament ebaõnnestunud, siis lihtsad lahendused puuduvad.

Ilma ehitusgeoloogiata võib tulemuseks olla:
- ebapiisava kandevõimega vundament - ehitise ülemäärased deformatsioonid (viltuvajumine, praod, purunemisoht);
- üledimensioneeritud vundament - lihtsalt mõttetult kallis;
- ehitamine ebasoodsasse kohta või ebasobivale pinnasekihile - tulemuseks samuti kas ehitise deformeerumine või hoopis liigniiskus.

Samuti on ehitusgeoloogilisi uuringuid vaja infrastruktuuriehitiste (teed, raudteed, torustikud, sadamarajatised jne) projekteerimisel. Seda ka siis, kui pinnaste kandevõimelised omadused on esmapilgul soodsad, kuid on vaja määrata kaevetööde kategooriad. Ka detailplaneeringu koostamisel on hea teada planeeritava ala ehitusgeoloogilisi tingimusi, mis võivad oluliselt muutuda isegi ühe elamukrundi piires.

Ehitusgeoloogilise uurimistöö põhimeetoditeks on puuraukude rajamine, pinnaste välikatsed ja laboratoorsed katsed. Uuringute tulemusena valmib ehitusgeoloogiliste uurimistööde aruanne, mis annab projekteerijale asendamatut informatsiooni projekteerimisotsuste ja -arvutuste tegemisel. Ehitusgeoloogiline teave võimaldab otstarbekalt projekteerida ehitiste vundamente.

Ehitusgeoloogilisi uurimistöid tehakse "Ehitusgeoloogiliste uurimistööde tegemise korra" järgi, uuringute tehniline pool on reguleeritud erinevate standarditega.

REIB-i jaoks on ehitusgeoloogilised uurimistööd üheks põhiliseks tööliigiks. Meil on laialdane kogemus, oskused ja kaasaegne tehniline varustus selle töö professionaalseks tegemiseks.

REIB-ist Ehitusgeoloogilise/geotehnilise uurimistöö tellimiseks piisab tavaliselt teadmisest, kuhu ja mida kavatsetakse ehitada. Uuringute programm ja maht kavandatakse ja kooskõlastatakse tellijaga juba pakkumise staadiumis. Oluline roll uuringu lähteülesande kujundamisel on projekteerijal, kes paljudel juhtudel on otseselt saadud tulemuste kasutaja.

Tellimuse või hinnaküsimise esitamiseks pöörduge:

Indrek Heidemaa tel 733 7143, 523 5688, indrek(at)reib.ee või 733 7150, reib(ät)reib.ee